kodu keset linna ja pask

Mu korteriotsimine ei edene eriti. Alustuseks ei ole just liiga innukalt pakkumisi otsinud. Teisalt ei tahaks kindlate pakkumiste peale välja minna enne, kui tean oma prooviaja palka. Ei saa end ka päris põhja kõrvetada.

Oli plaan võtta Elvisega kahepeale korter. Eelistatavalt Kesklinnas, Kadriorus, Kristiines. Tallinnas käigu ajal jutt korteriteni muidugi ei jõudnudki. Pealegi on ta majanduslik sissetulek jagatud ära playstationi mängude ja vinüülplaatide vahel. Rahast ja numbritest rääkides muutus ta tunduvalt... ebainnukamaks. Nii et salamisi tundub, et jääb vist ära?

Sirvin netis pakkumisi. Panen ristikese kasti san. remont teostatud, ei leidnud suurt asjalikku. Kui panin risti kasti "restaureeritud" ja kohe hakkasid tulema korterid, mis mulle huvi pakuks. Olen suhteliselt tundlik võõras keskkonnas sanitaarremondi suhtes, need pakkumised näivad aga kenad.

Kõige müstilisem on see, et räämas korterid, nigela sanitaarremondiga korterid ja korralikult renoveeritud korterid maksavad peaaegu sama palju. Sama summa kahetoalise 40-ruuduse räämas mustamäe korteri eest versus kesklinnas kahetoalise läikiva korteri eest ei pane just kaks korda mõtlema, mis?

...Just hetk tagasi leidsin veel ühe korteripakkumise. Väga kesklinnas, kaks tuba, 58 ruutu, keskküte, pesumasin, korralik sanremont, soe vesi, gaasipliit, deposiit üks kuu, mõistlik hind... ja otse omanikult? Tõsiselt? Homme varahommikul uurin, kas pakkumine on veel jõus.

PS! Otsin usaldusväärset ja rahulikku korterikaaslast.

rappers i know

Kõlab küll rohkem kui tasutamuusika teema, ent räägin sellest siiski isiklikult. Mitte ainult, et Zion I oma mõningaid parimaid lugusid niisama netti üles pistab, on olemas vähemalt üks blogi, kuhu tuntud ja hinnatud räpi (soul, rnb, whatever) artistid oma loomingut tasuta jagavad. Teevad seda kohe hea meelega ise ja ei hakka kedagi kuhugi kaebama, kui paned nende uue plaadi singli oma pleierisse keerlema. Common näiteks andis oma hetkel veel ilmumata plaadilt ka ühe loo kuulamiseks. Nii et daamid ja härrad, saage tuttavaks, Rappers I Know.

Eraldi eriti midagi välja tuua oleks raske, isiklikult soovitaks üle vaadata vast Commoni Drivin' Me Wild (koos Lily Allen'iga), J. Sandsi Southern Lady, Pumpkinheadi Swordfishi remix, John Robinsoni There She Goes, Strange Fruit Projecti The Feeling, Nicolay & Kay Tight Eyes koos Oh No & The Luv Bugz'iga, J. "8 Months" Lewis'e Simone, Zion I - Temperature feat. Talib Kweli (The ARE Remix) ja palju muud.

Teine koht, mille võite igavusest üle vaadata, on SpliffHuxtable.com. Aga muidu läheb mul ka üsna kesiselt.

tegelikult on nii... osa kaks

Detailidesse laskumata, mõned viimaste päevade jooksul vaadatud filmid. Aeg-ajalt uuenev loetelu hetkel kettal vedelevatest filmidest on saadaval siin.

Akira (1988) - Jaapani kultusmultikas, mis nihutas vähemalt omal ajal tuntavalt animatsiooni piire. Sisu ma ümber jutustama ei hakka, ent kui keegi tahab, võib kinkida mulle jõuludeks kõik Akira originaalmangad. Ma ei paneks sugugi pahaks.

Dark Days (2000) - Mitmeid auhindu võitnud dokumentaalfilm, mis jutustab loo New Yorgi kottpimedates mahajäetud raudteetunnelites elavatest inimestest. Võiks arvata, et täielik põhjakiht, ent tegelikult vaevavad allilma elanikke sarnased mured, mis meidki. Dokumentaalfilmi teeb eriliseks veel selle teostus - ligi nullilähedase eelarvega mustvalge filmi võttegrupiks olid koopaelanikud ise. Soovitan.

Death Race 2000 (1975) - Kultuslikuks kujunenud kirjeldamatult jabura süžeega (umbes midagi snakes on the plane'iga ühte kasti) film jutustab loo tulevikuühiskonnast, kus igal aastal leiab aset tuunitud mõrvarautode ralli läbi Ameerika, milles punkte arvestatakse alla aetud tsiviilisikute järgi. Ralli võitmatu liider on juba aastaid olnud ei keegi muu kui... Frankenstein! Üllataval kombel muutub film kuskil poole peal isegi põnevaks, kui sisse tuleb uusi huvitavaid süžeeliine. Muide, filmist valmib järgmiseks sügiseks ka uusversioon.

Kids (1995) - Film jutustab New Yorkis elavast 15-aastasest noormehest nimega Telly, kes on oma elu mõtteks seadnud võimalikult paljudelt tüdrukutelt süütuse võtmise. Mida Telly aga ei tea on see, et ta on nakatunud hi-viirusesse. Sellest saab aga teada üks ta üks varasem partner Jenny ja üritab päästa teisi tüdrukuid samast saatusest. Nägin seda esmakordselt umbes kümneaastaselt ja selle mõju mulle oleks vist raske alahinnata.

Sicko (2007) - Ma ei saa aru, kuidas seda meest juba ameerikavastase propaganda eest kinni ei panda? Seekord on ta oma südameasjaks võtnud Ühendriikide meditsiinikindlustuse. Film näitab häbitult selle süsteemi puudujääke ja montaaž ekspluateerib vanu häid kaastunde kerjamise nippe. Mõjuv, ent natuke liiga pikk.

Mr. Brooks (2007) - Film jutustab loo ühest parimais aastais firmajuhist, kel on suur saladus - ta on sõltuvuses tapmisest. Ühel päeval läheb aga kehvasti ja tema kätetööd näeb pealt algaja fotograaf... Suhteliselt aeglaste süžeepööretega loo muudavad heaks kasvõi näitlejatööd. Ei midagi äärmuslikku, ent kvaliteetne ajaviide.

Bottle Rocket (1996) - Jaburuseni küündiv suurepäraste näitlejatöödega komöödia jutustab loo kahest saamatust tüübist, kel on unistus saada tagaotsitavateks meisterkurjategijateks. Wes Andersoni üks varasematest lavastustest, mis juhatab sisse ta tuttavaks saanud kvaliteetse käekirja. Stsenaarium pole küll suurem saavutus, ent karakterite siiras küündimatus ja nimekad osatäitjad on juba omaette vaatamist väärt.


Uudiseks ka, et järgmisel aastal näeb ilmavalgust Ironman'ist tehtav film. Peaosa pandi kehastama millegi pärast Robert Downey Jr. Lisaks näeb järgmisel aastal ilmavalgust taaskord üllitis nimega The incredible Hulk. Peaosa nõustus mängima seekord mu lemmiknäitleja Edward Norton. Lisaks neile tuleb välja filmiversioon kunagisest populaarsest telesarjast Get Smart ja peaosa usaldati sedapuhku õnneks Steve Carelli kätesse (teaser trailer, quicktime). Ja põnevaid filme on järgmisel aastal tulemas lausa kümnete kaupa.

oh neid pealinna kombeid

Järgnev tekst edastati meie toimetusele eelmise nädala laupäeval. Kahtluste kiuste otsustasime selle teksti muutmata kujul avaldada, propageerimaks sõna-ja loomevabadust. Toimetus ei vabanda kirjas esinevate siivutute ääremärkuste eest. Inno Vabaks!


Kui ma esmaspäeva hommiku sisse magasin, oli rong juba läinud. Pika venitamise kiuste olin kiiresti juba neljase bussi peal. Nautides varajast linna saabumist sattusin kokku ühe kena noore neiuga, kes nägi hurmav välja. Tegin silma, naeratasin, uurisin, mis tüdruk teeb, kuhu läheb. Tuli välja, et tunneb mind ja tuli muga linna kokku saama. Milline kaunis kokkusattumus.

Käsime siis linnas ringi, mekkisime kohvijooki, hullasime pargimurul. Piiga säras päikse käes kui kuldpruun maisihelbeke, silmad särasid kui värskelt nopitud kirsid... (wtf!? -toim.)

Igatahes jättis noor piiga nii sügava mulje, et kutsusin ta ka järgmisel päeval taas välja. Käisime pargis filmi vaatamas. Kuna parkides häid filme ei jookse, võtsime oma filmi kaasa. Kuid see oli mingis võõramaa keeles ja võõramaa keel meid ei huvitanud. Meid huvitasid kohalikud keeled. Niisiis me suudlesime põgusalt ja läksime otsima põnevamaid ajaviiteid.

Nii muuseas vaatasime üle ka vanad tuttavad mustamäel, kes mõnuga muusikat nautisid. Mõtisklesime ja arutasime nende seltsis sügavaid ja maailma arengu seisukohalt tähtsaid asju stiilis mis nädalapäeval ikka ilmus Mos Defi "True Magic" ja muud sarnast. Mu heanaaberlik sõbermees Elvis rääkis ühest fanaatilisest filmiarmastajast, kes temaga samas asutuses leiba ja filme teenib. Rebisin hullu kildu ja panin naljaga pooleks, et noh, Trash-Can-Dance või?

Selguski nii. Meil muidugi lusti ja naeru laialt, kohe kolme küünra jagu. Aga siis pidi noor piiga minema minema, mul meel veidi kurb. Võtsime siis mõned õlled ja viinakokteilid ja vaatasime tähtsate nägudega aasia heafilmi Gwoemul üle. Ja kui meie purjus peategelane lõpuks peadpidi voodi taha vajus, veeti ta sooja suvetuule saatel sõberhärra kotta kainust magama.

Kuna sõbermehel vast muud targemat teha ei olnud, otsustas ta järgmisel päeval kohusetruult 14-tunniks töökohta väisata. Seega pidin ajaviidet mujalt otsima. Kõige põnevam tundus loogiliselt võttes oma eelkäijate rahakotis soramine, seega seadsin sammud oma kalli ema esindusse. Oli teine selline lumivalge ja optimistlik, justkui oleks juba seitse aastat arveid trükkinud. Kasisin siis end pealaest jalatallani puhtaks ja seadsin sammud teadmata suunas.

Kuskil natuke peale Hipodroomi ekslesin mingile müstilisele territooriumile, mis näis kui mingi muinasmaa või viimne oaas keset Tallinnat. Kristiine ja Mustamäe hästi hoitud saladus. Kus muru oli roheline, majad ilusad, inimesed rahulikud ja ilm ilus...

Õnneks päästis mind sellest deliiriumist teise sõbra abistav telefonikõne, mille ta mulle juba peale kuue tunni jooksul tehtud 483 vastamata kõnet teostas. Leppisime, et läheme kinoteatrisse hirmufilmi vaatama. Tema muidugi kohe kasulikku meeldivaga ühendama ja kutsus ühe nägusa sõbranna kaasa. Vaatasime siis mängufilmi metsikust haigusest. Inimesed surid nagu kärbsed meepoti veerel, lusti oli laialt.

Käisin ka tiiru kodus. Ei meeldi mulle see koht enam. Mannetu ja kurb on see koht. Maja on lausa nukrust täis imbunud. Kuna see nii trööstitu tundub, tulin sealt kiiresti ära, sest blogi jaoks on vaja omadussõnu kokku hoida.

Järgmised paar päeva saigi veedetud teise härra ja ta naistuttava seltsis, kellega tal leivad, saiad... ja kui ma ei eksi, siis isegi sepik ühes kapis on. Hapukoort oli ka. Vaatasime ära taimede mõistuslikkusest rääkiva filmi ja arvan, et minu orhideed küll põhikooli matemaatika lõpueksamit ei läbiks.

Reedesel hommikul lõin silmad lahti juba varasel keskpäeval. Lugesin meeltesegaduses tükk aega piigadeajakirja 'Stiina' ja kui selgus, et peremees veel niipea rattaid alla ei võta, seadsin sammud taaskord vanemate rahakoti poole. Kui kõht sooja leent täis söödud, kere kasitud ja värske võtsin suuna taas hoogselt linna, et jätkata haledalt pooleli jäänud mehkeldamist kauni piigaga.

Lesisime muretult murulibledel, miilustasime vallatult, sasisime teineteise päid kui täid ja panime süüdimatult vanureid pargis punastama. Kuid ka aeg möödus häbematult kiiresti. Ning katsete käigus selgus, et oligi aeg sedapuhku nägemist jätta.

Öösi viibisin siiski oma hoolitseva kodukana silma all. Kõht üdini sooja toitu täis pressitud, võtsin laupäeva pärastlõunal suuna tagasi Tarbatu peale. Oli selline tunne, et aeg on küps, mõtted ammendatud ja kaasa krabatud riidemoon otsakorral. Kohale jõudes muidugi selgus, et siin on hoopistükkis mannetult vähe elu. Siiamaani ei julge igal pool linna mööda ringi käia. Kes teab, äkki on Supilinnas ka miski maruviirus liikvel, kõik linn nii tasane ja vakka.

Muide. Miski moodse muusika peo magasin ka pealinnas maha. Nüüd on jube kurb meel. Palun tehke neid veel. Tes La Rok, ole nii pai eks :)

Elmar Raudnevool, Tarbatu

Justice - D.A.N.C.E.

(Suht vana asi juba).

son of a sandwich

Tartu on kuidagi eriti välja surnud. Käisin eile linnas söömas, enamus söögikohtadest olid kinni, linnas sisuliselt inimesi polnud. Olid ainult soome turistid.

Pühendasin ettenägelikult tänase päeva õlle joomisele ja filmide vaatamisele.

Ahjaa, kõrvaklapid lakkasid ka töötamast. Mis minust nii saab?

//Nine - Whutcha Want?

jea

Muru. Päike. Ilus tüdruk.

Täiuslik pärastlõuna.

tegelikult on nii...

Viimaste päevade vaadatud filmid. Vähe, rohkem pole jõudnud.

The Host (2006) - Suurepärase huumori ja märuliga vürtsitatud tundlik õuduskomöödia, mille Trash-Can-Dance valis eelmise aasta 15 parima filmi sekka.

28 Weeks Later (2007) - Üllatavalt tõsiseltvõetav järjefilm. London on surmavast maruviirusest suuremalt jaolt puhastatud, ent ühe perekonna improviseeritud käitumine ja lakkamatu reeglite eiramine põhjustab taaskord kaose. Poolteist tundi lakkamatut adrenaliini.
Saalist välja tulles olid sõrmeotsad erutusest surnud. Kino Kosmos, kell 18:15, pilet sõbralikud 25 krooni.

28 Days Later (2002) - Film algab, kui pikka aega koomas olnud noormees nimega Jim leiab end järsku inimtühjas haiglas, inimtühjal tänaval keset inimtühja Londonit. Ringi uitades leiab ta viimaks ellujäänuid, kes tunnevad ta vastu pehmelt ebatervet huvi. Selgub, et kogu Inglismaa on suht väljasurnud ülimalt nakkusohtliku maruviiruse tõttu. Kõhedusttekitav.

Bowling for Columbine (2002) - Üks Michael Moore'i veel kuulsamaks teinud dokumentaalfilm, mis kajastab Ameerika relvakultuuri, selle tagamaid ja vastuolusid. Ja ka seda, kes sellest kasu võiks saada.

The Secret Life of Plants (1979) - Film, mis avab taimeks olemise tegelikke tagamaid. Mõned hämmastavad katsed ja avastused tapab suhteliselt teose veniv vorm, ohjeldamatud time-lapse kaadrid ja taimedele pühendatud muusikapalad. Ei imesta et inimesed siiani ei tea, et taimed oskavad nende mõtteid lugeda.

Tegelt võite parem õue palli mängima minna.

ühe õhtu kroonika nagu, katke 2

Selline värk. Natuke tüüpilist Tartu ööelu. Starring Eku. Kohe meeldib nende klippidega vehkida. Pidu reedel.

//Breakwater - Release The Beast

todo sobre mi madre

Oo... Mu ema paneb mind alati nii noorena tundma... Tema seltsis käitun ma alati nagu räpane pubekas. Ning ta kohtleb mind nagu kuueaastast.

Nägin teda kolme päeva jooksul teist korda, tüüp suutis juba mind välja vihastada. Lisaks sellele, et ta jätkuvalt saja pasaga ignoreerib tõsiasja, et mul pole kunagi ever plaanis kuskil aedlinnakus lagunenud majas in the middle of nowhere temaga kahekesi elada, suutis ta mulle veel loengut pidada rahaga majandamisest. Eks tal on õigus, et tal rohkem raha on, aga no kurat... Väljas ta ei käi, alkoholismi ei põe, uusi rõivaid ja atribuutikat ei osta... isegi ei söö eriti. Mille kuradi peale tal peakski raha kuluma?

Üksik muutub juhuslike inimkontaktide suhtes ülitundlikuks. Sorry Bob, saad üle.

kazo_tln*

Olen nüüd lõpuks Tallinnas. Tekkis hull tahtmine deklareerida.

Lesisime Marikaga pargis. Vaatasime pilvi. Rääkisime juttu. Hea seltskond. Lisaks kohtasin paari sümpaatset tuttavat. Tallinn on muutunud, ent samas ikka see vana tuttav koht. Äkki polegi nii peldik, kui arvasin?

Keegi huvi tunneb, ma olen endiselt 56'462346. Internetti mul pole. Kauaks jään, mis teen, pole veel kindel. Uurige.

olen väsinud väsimast

Suutsin galantselt hommikust äratuskella ignoreerida. Ärkasin, vaatasin toas ringi ja tume masendus langes jälle peale. Putsis. Jälle.

Koban praegu asju kokku otsida, mõte ei tööta, jõuetus on peal, peas ja toas on segadus. Mitte sittagi ei saa aru. See on tülgastavalt ebamugav tunne. Vihkan seda, siiralt. Süüdistan kõiki, kes ette jäävad.

Tahaks hullult öelda, et töö õpetas mind kellast kinni pidama ja muud sitta, aga ausalt öeldes läks asi veel hullemaks. Nagu kooliajal, käisin alla.

Ma üritan mitte kui midagi lubada, aga seegi ei aita. Türa mul viga on?

"ühe õhtu kroonika nagu"

Ergo, Mihkel, Kaspar, pelmeenid, alkoholivaba õlu, paar pakki krõpse, eelmise õhtu videomaterjal ja Adobe Premiere. Sellest tuleks kummaline lühifilm.

//Coldcut - True Skool

yippe-ki-yea

Andsin lahkumisavalduse ära. Oli lühike ja konkreetne vestlus tootmisjuhti asendava firma juhatajaga. Tegin selgeks, et ei ole huvitatud samas firmas jätkamisest, ka teistes töötingimustes.

Täna sain kõne Tallinnast ja seadsime tööle asumise ajaks kokkuleppeliselt 13. augusti. Täpselt kuu aega veel. Selle aja sisse mahub kaks nädalat kollektiivpuhkust, mille jooksul ma mõned korrad vist ka kontorist läbi käin... Mitte rohkem. Ma olen laisk.

Nüüd on hullu vürtsiga vaja leida tallinnasse korter. On kellelgi pakkuda?

fabriclive

Sain täpselt nagu plaanitult Lovage´i albumi "Music To Make Lovet To Your Old Lady By". Tegemist kuus aastat vana Dan The Automatori juhitud projektiga. Muusika oli ka täpselt nii hea, nagu ma ootasin.

Tegelikult mainiks hoopis ära, et Fabriclive'i compilationid on ikka väga über. Nimelt Fabric on Suurbritannia suurim ja (DJMag'i väitel ka peaaegu maailma) parim ööklubi ja Fabriclive on peosarja järgi nime saanud plaadiseeria. Kokku on neid kuue aasta jooksul valla lastud juba 35 ja kokku on neid miksinud näiteks The Herbaliser, High Contrast, Spank Rock, James Lavelle, J Majik, Grooverider, Andy C & DJ Hype, Scratch Perverts ja nii edasi.

27. juuli Fabriclive'il esinevad ühe õhtu jooksul näiteks DJ Hype, Pascal, Andy C, Pendulum, D Bridge, Hazard, GQ, IC3, Rage & AD, LTJ Bukem, Zinc, Calibre, Alix Perez, Furney, MC Conrad, GQ, DYNAMITE MC, Scratch Perverts, Beni G & MC Trip ja DJ Blakey. Ma pean Londonisse saama.

//Lovage - To Catch a Thief

kanye, that's weak!

Kanye lindistab hoogselt oma augustis ilmuvat albumit. Mõned lood on ka juba osaliselt välja lekkinud ja pean lihtsalt ära ütlema - imho sitt. Ikka väga sitt. Nõrk kurat, Kanye. Mis sul viga on? Kunagi oskasid küll, nüüd ainult raiskad raha kalliste Hype'i videote peale ja ei viitsi isegi biitidega vaeva näha? Lisaks kohutavale flow'le ja nõrkadele riimidele. Tõesti. That shit is weak, man. Isegi see Akira-stiilis video ei päästa.

Tegelikult ma tahtsin vihastada küll hoopis selle peale, et ta sämplis Harder, Better, Faster, Stronger'it... Ja tegi seda märkimisväärselt halvasti. Solkis hea loo ära. Et sellest veel ei piisanud, lõikus ta ka Young Folks'i - ehk siis rottis lihtsalt loo ära ja laulis sinna peale. Oma jubedate riimidega. Meh.

Türa. Kuhu jäi see Roses'i ja Diamonds From Sierra Leone'lik Kanye?

Can't Tell Me Nothing video
Stronger video

.....
Muide Daft Punki uus film Electroma on väljas. Mõtlen seda täna õhtul kummikommide ja vanilla coca-cola seltsis vaadata. Reisikirjeldusega läheb veel paar päeva, kruvimata-kroppimata reisipilte saab hetkel lakkuda siit (Kui kirjeldus ka taha tuleb, läheb paremaks).

10. juuni 2007

Eile ei saanud rahulikult magada, oli selline kummaline aura toas. Siis sai täpselt aasta ühest kurvast päevast. Täna päeval käisime ja meenutasime, oli pigem selline minnalaskmise meeleolu kui et kurbus. Et läheb ka edasi.

Aga nüüd... nüüd tõmban ma end korralikult P%£§{. Mul on seda vaja.

//Björk - Venus as a Boy

Fuckjaa!!

Ma sain selle töö! :)

PS! Tagasi Eestimaa pinnal. Hiljem kirjutan.

away from keyboard

Igatahes nüüd selgus selline ootamatu tõsiasi, et homme varahommikul kell kuus sõidan ma Saksamaale.

Back on järgmine kolmapäev. Stay tuned, äkki leian välismaalt wifit ka. Ja vaata lühifilmi. It´s All Real.

//David Holmes - What R We Stealing

tegelt ma loen su blogi ka

Vahel saan mõne tuttavaga kokku ja siis ta ütleb mulle, et ma loen su blogi. Ma ei oska sellele kunagi midagi vastata. Et aitäh, ma näen sellega palju vaeva? Või et ma loen sinu blogi ka? Või et sa peaks rohkem õues käima... Tegelikult on ikka sitaks tore, kui keegi su elu vastu huvi tunneb. Teadmine, et sul on anonüümseid püsilugejaid, keda õigupoolest ei pruugigi isiklikult teada. Tekitab mõnusa tunde, kui aus olla.

Ma olen seda pikka aega... Ah, teeme kohe täna ära. Teeme nii, et iga inimene, kes seda postitust loeb, kribab kommentaaridesse paar rida. Kas siis sellest, kui tihti ja milleks ta seda loeb või räägib kasvõi niisama anekdoote. Õige nimega, anonüümselt, vahet pole. Nagu statistika või eksperiment või nii.

//bjoo - champion selection [download / tracklist / maispeis]

aknalakkuja*

Läksin eile hommikul kaks kätt kõrval Tallinnasse. Ühes taskus ipod ja teises sümboolsed 843 krooni.

Vestlus sujus suhteliselt kenasti. Ma küll ei tea, kas suutsin oma tegelikku initsiatiivikust piisavalt edasi anda, sest tööpakkumine - tööülesanded, tööaeg, töövahendid, keskkond ja kollektiiv, asukoht, sissetulek... See kõik on absoluutselt täiuslik. Niisiis lasin peale vestlust natuke külma vett pähe, et mitte üle mõelda ja naasesin kenasti oma depressiivsesse rutiini.

Käisin eile päeval Mustamäel, et tuttavate seltsis närve rahustada. Tallinn nägi kena ja sümpaatne välja, isegi see linnajagu. Teederemondi tõttu on seal erakordselt rahulik ja vaikne. Täiuslik idüll. Jõime õlut, mängisime vinüüle, tegime süüa ja vaatasime Chan-wook Parki Boksuneun naui geot´i ära. Kujutad pilti, Elvis oskabki süüa teha. Kui ma selle töö peaks saama, võtame kesklinnas korteri.

Tööl olevat eile hullumaja olnud. Ma olen veidi läbipõlenud, seega mind väga ei morjenda. Praegu läksin tööl hoopis aknalakkujaks ja tirisin pool Fabriclive´i ja DJ Kicksi kogumikeseeriast, lisaks DJ Foodi, Four Teti, Cujo´t, Nightmares on Wax´i, Funki Porcini´t jne. Ka kodus panin hommikul terve pekitäie filme tulema, sealhulgas Minority Report HD kvaliteediga (1280x720 px, random suurusenäidis). Ülejäänu oli valdavalt Kim Ki-Duki, Takeshi Kitano ja Chan Wook Parki sulest. See kõik on mu hiigelsuure kõvaketta süü. Ta lausa kutsub häid varastatud asju ära mahutama.

* windowlicker - a mentally handicapped person

//Aphex Twin - Windowlicker (ma tean, klišee. aga mulle meeldib)

coca cola salajane retsept

reklaamipaus

big fish (2003)

Ma olin unustanud, kui ilusad filmid võivad olla...


Ei juhtu just tihti, et mõni film mind niiviisi liigutaks. Big Fish.