dem fuckin' happy couples

Mul on natuke häbi. Olen suure osa oma sõpradest lihtsalt lohakile jätnud. Enamus mu väärtuslikust (uh-uh) ajast kulub viimasel ajal möödakäijate närvi ajamisele sellega, kui nunnud me kahekesi oleme. Muu jaoks aega napib.

Ent kas peaksin vabandama, kui tunnen end lõpuks õnnelikuna? Või ootaks pigem teistelt veidi mõistvat suhtumist? Igatahes see nädal on laupäevani tihedalt sisustatud. Liigagi tihedalt. Igav ei hakka.

David Bowie - Ashes to Ashes

piiplz veri kjuurius abwt mii laif

Nädalavahetusel riilaksisin Elvise pool. Ehk minu puhul loomulikult reedest saati. Otsustasime paari special'i nelipäki saatel Aqua Team Hunger Force'i kolmanda hooaja ära lahendada.

Ka maailma kõige ilusam tüdruk Marika liitus järgmisel hommikul meie suurepärase maailmavallutusplaaniga ning koos sai nii muuseas ära vaadatud väärtfilm (lolzorz) Bad Taste ja Black on Broadway (roflmao). Filmidest ma suurt ei pidanud, tüdruk oli hulga põnevam.

Õhtul oli Elvi pool väiksem häppening. Väiksema all pean ma silmas rahulikku. Eks nii mõnigi saabuja ootas metsikut läbu, kuniks leidis eest paar rummikokteili limpsivat jobu playstationiga vastaseid kiviaega tagumas. Õhtu edenedes ilmus välja siiski ka palju mõnusaid inimesi, keda tükk aega näinud pole. Lisaks pool tosinat ilusat tüdrukut. Klassiõhtu atmosfäär garanteeritud.

Igatahes (kuhu ma välja tahtsin jõuda)... Õhtu lõppes sellega, et tüdrukud ei pakkunud ATHF'ga võrreldes kellelegi huvi ja kui nad lõpuks igavusest jalga lasid, suitsetasid poisid peale ja läksid rõõmuga kööki süüa tegema. The End!

PS! Siin on paar päris kena tilt-shifti pilti.

seniks kuni elu venib

Californication (Showtime, 2007) - Hank Moody on endine tuntud kirjanik, kes vaevleb loomingulise kriisi ja üheöösuhete käes. Ent tema tegelikuks sooviks on saada oma endise abikaasaga asjad joonde ja jätkata tavalist pereelu. Paraku on ta endine kihlatud uue mehega ja kirjutamine ei edene ka kuidagi. Suures hädas võtab ta vastu pakkumise hakata ühe ajakirja jaoks blogima.

Nagu nimi viitab, on sari täidetud (Apple'i reklaamide ja) ohtra keppimisega, mille vahel promotakse Ameerikale tüüpiliselt ka pereväärtusi. Ent sarja muudab nauditavaks peaosatäitja David Duchovny, kelle rahulik ja teravmeelne karakter paneb vähemalt mind pingsalt järgmisi osi ootama. Ja loomulikult keppimine (Californication on väljend sõnadest California ja hooramine). Reklaamklipp

Heroes, Season Two (NBC, 2007) - Maailm on pealtnäha päästetud, ent kurjus ei maga. Keegi üritab maha nottida Mr. Nakamurat ja Mrs. Petrellit. Molly vaevleb hirmuunenägude käes ning Hiro on eksinud aastasse 1671, kus ta peab veenma Takezo Kentai'd oma legendile kohaselt võitlema. Claire ja Mr. Bennet hoiavad madalat profiili ning Mohinder üritab sulanduda "organisatsiooni". Ja nii edasi ja nii edasi.

Kui on üks asi, mis mind stsenaariumide puhul närvi ajab, on selleks surnud tegelaste tagasitulemine. Kuigi sarja teises hooajas on pöördeid natuke juurde kruvitud ja eelmise hooaja lõpu flegmast üle saadud, on tegemist siiski stereotüüpidele toetuva laiatarbe-meelelahutusega. Kvaliteetne aja surnuks löömise vahend, ent mitte sari, mida pingselt telekast oodata.

0_0

Mõned päevad tagasi vaatasin oma kontojääki. Mind tabas magus kassiahastus. Polnud ma veel midagi ostnud ega arveidki tasunud, ent olin brõuk. Kuidas saakski ma oma elamist lubada, kui mul puhtalt ära elamisekski rahast välja ei tule? Sel hetkel mõrenesid kõik mu õhulossid.

Kui riigi keskmise palgaga ei saa lubada enesele eluaset ja toitu korraga, on riigis midagi väga valesti. De facto, kui kahetoalise keskmises seisukorras korteri üürimine maksab kommunaalidega koos vähemalt kaks alampalka, on riik omadega suht putsis. Sotsiaalne kindlustatus eluasemegarantiiga peaks olema iga tugeva riigi alustala, ent Eestis valitseb endiselt magushapu kauboikapitalism - kui jäid trammist maha, käid jala, mammi!

Ma ei hakka oma sokke avalikkuse ees pesema, kuigi nendin, et enamus rahast kulus ühekordsele Tartus käigule, transpordile ja algelisele kultuuriprogrammile koos plikaga. Elu oli vaevu jõudnud normaalse elu standardini minna, kui juba sai see läbi?

Lisaks ütles Marika mulle täna midagi. Mida mulle ei meeldinud kuulda. Sest see oli tõsi. Ja ma olen oma mõtetega ummikus, üritades lahendust leida. Sest nii omavahel öeldes, ma tõesti armastan teda.

Uus päev toob selgust. On alati toonud. Ma elan üks homne korraga.

//Radiohead - Videotape

IT Rahvas, teine hooaeg

"A gay musical, called "Gay." That's quite gay. A gay musical? Aren't all musicals gay? This must be like the gayest musical ever made."

Vaatasin esimesed neli osa ära ja julgen väita, et briti telesarja "The IT Crowd" teine hooaeg on veel hüsteerilisem, kui esimene. A must-see!

jalakäimishuligaan

Hakkasin ühel päeval mõtlema, et mis puudutab jalgsi käimist, olen ma täielik liiklushuligaan. Selle kõige ehedamal kujul. Jälgisin täna pingselt oma liikluskäitumist ja pean tunnistama, et trahvi saaks ma ka puhtalt jalakäimise eest.

Astusin trollist välja, liikusin kahe trollibussi vahelt üle tee, kus puudus ametlik ülekäik. Kõndisin keskmisest jalakäiate liiklusvoolust umbes poole kiiremini. Pikkisin, vahetasin pidevalt sõidurada, liikusin vastassuunavööndis, ei näidanud suunda, turvavööd ka polnud ja tagatuli polnud ka töökorras. Liikusin vastavalt oma äranägemisele, eirasin valgusfoore ja ametlikke ülekäike. Võitsin tööle jõudes kaks ja pool minutit.

Liikluskultuuris on oma roll absoluutselt igal liiklejal, ka jalakäijal.

//Radiohead - Videotape

looda sa!

Tavaliselt tunnen sita plaani miili pealt ära. Mis siis nüüd viga on?

Tundus jube hea idee vabatahtlikult sugulasi väisata. Kohapeal muidugi selgus, et ei olnud midagi. Kaks päeva pidin tundma end täiesti liigsena. Ja mujal puuduvana. Ja Tallinnas ka parem olnud. Ülemõtlemine my ass, ma saan ju aru.

Ja vittu kõik need nokia telefonid nagu juusturiivid välja peavad nägema?

DJ Kentaro - Tasogare Highway High (Bass Wanna Be A Singer)

ma olen armunud, osa kolm

Nii. Imejuust on juba paar päeva linnas müügil olnud, ent selle hind ületas pehmelt mu mustemadki oletused. Võtan mõneks ajaks aja maha ja mõtlen, kas tasub imejuustu sellise sulli eest soetada. Ilus teine ju on, trikke ka oskab... Aga no seitse pool kilo on juba... raha. 1,8 tutikat 80GB ipodi või peaaegu iPhone.

Räägime sellest järgmisel nädalal edasi :)

unformatted text

Mul pole hetkel millestki blogida. Mingid tobedad väikekodanlikud argipäevamured. Nii palju võin vaid öelda, et viimasel ajal on tihe kultuuriprogramm. Nii et minuga kokku saamiseks tuleb aeg ette kinni panna. Paraku.

Ja päeva küsimus: mis mõtet on teeninduses viisakusväljenditel, kui need tõesti ei vasta tegelikule suhtumisele kliendi suhtes?

//TC - Where's My Money

taksofun

Tervist, kas Kiisu takso? Palun tulge Paldiski maantee 107, ma sooviks teile raha anda....

Tervist, kas Klubi takso?....

Tartu, laupäeva öö, kell on pool kolm. Tellisin esimese kõnega oma lempartakso Rivaal (7-4-persetäis-kahtesid). Kohale tuli no umbes kaks minutit või vähem ja viis 49 krooni eest seltskonna koju. Sõidualustus 25kr, nagu kombeks. Ei kurda.

Tallinn, pühapäeva öö, kell on umbes veerand üks. Helistasin läbi oma kümmekond taksofirmat, ühelgi polnud autot anda. Tee äärest püüdmine oli lootusetu. Suure verega sain pool tundi hiljem takso MB Eliit taksofirmast, öise hinnaga 9.90 kr/km. Kaheksa minutit lubati. Umbes veerand tundi hiljem veereski üks väsinud välimusega Mercedes-Benz 190 nurga tagant. Sisemus oli slaavi kultuuri tutvustamise kohalt hariv, koos kõigi litrite ja kulinatega. Ja kõigest 94 krooni eest viis poole tosina lõhnakuusega kaunistatud takso mind mõni kilomeeter eemal asuva kodu lähedale bussipeatusesse.

Mis tõi mind mõtteni, et pirtsakad taksojuhid leiutavad igapäevaselt juurde seaduselünki, mis võimaldaks neil jalakäijaid rohkem röövida. Kuid kui ainuüksi selle seitme minutiga sai taksojuht mu kulul soti võrra jõukamaks, siis milline võiks olla ühe taksojuhi kasum tipptunnil? Hea tuulega teenivad need lõngused ju päris mitu raha, või?

//M.I.A. - Come Around (feat. Timbaland)

siin citt

Käisime laupäeval Tartus. Kui nädalavahetuse plaanid galantselt aia taha läksid, tuli midagi muud välja mõelda. Tartus Sin City? Miks ka mitte.

Üks on kindel - klubisse Illusion mind niipea ei meelita. Teenindus näitas oma eeskujulikku rutiini ja ma osanud muidugi muud tarka pihta hakata, kui närvi minna. Aga selline tüüpiline tuim klubisupp koos ebameeliva kitsarinnalise suhtumisega teeninduselt ei ole kindlasti reisi väärt. Peale ülemise korruse breiksiseti kuulamise polnud küll muud teha kui mööblit imetleda.

Nüüd on vist ainult Privé, Krahl ja Depp jäänud.

Ja muide. Kolmapäeval Privé's Ameerika vanakoolirühmitus Camp Lo, neljapäeval Suubritannia reivitrummi dj TC! Reedel Mustpeade majas PHAH!

ei vea

Tead küll seda laulu, mis käib nagu "when you try your best, but you don't succeed..." onju? Vot täpselt selline tunne tuleb vahel, kui sa oled midagi kaua oodanud ja planeerinud, suunanud sinna aega, ressurssi ja ootused on laes. Ja siis mingil, sinust sõltumatul põhjusel läheb kõik aia taha (antud juhul ilma tõttu, konkreetselt).

Paratamatult tekitab see tunde, et mul pole oma elus toimuvates protsessides absoluutselt võimalust kaasa rääkida.

dengi jest?

Mu murede algus ja lõpp - normaalne elukoht. Muu üle ei kurda, sest muu on seotud sellesama peldikuga. Aga just nüüd, kui prooviks vahelduseks isiklikku elu alustada, on Eestis algamas uus ajastu. Ajastu, mil inimesed, kes praeguseks korralikult jalgu alla pole saanud, hakkavad mööda pükse saama. Analüütikud väidavad, et palgad on saavutanud tükiks ajaks oma lae ja minu rahanumber ei tõuse vist veel niipea. Enne jõule küsin küll seoses inflatsiooniga palka juurde, aga mis enne seda?

Kinnisvarahinnad on laes.
Toasooja hind Tallinnas tõuseb 30%.
Vee hind tõuseb 11,7%.
Elektri hind tõuseb 23%.
Postikulud tõusevad.
Piimatoodete hind tõuseb.
Akuhappe hind tõuseb.
Pehmete mänguasjade hind tõuseb.
Kollase kleeplindi hind tõuseb.
Kõik hinnad tõusevad.

See hinnatõus taob mu plaanidele lihtsalt sajaga molli.

//DJ Kentaro - Trust

ma olen armunud, osa kaks

Praeguse info kohaselt tuleb imepill Elisa esindustes müügile tõenäoliselt alates kolmapäevast, 24. oktoobrist.

palju maksab eesti film?

Toon valikuliselt välja uuema aja eesti filmid vastavalt nende maksumusele.

1. Georg (36 miljonit, režii Peeter Simm)
2. Leiutajateküla Lotte (32 miljonit, režii Ernits, Põldma)
3. Kõrini! (19 miljonit krooni, režii Peeter Simm)
4. Nimed Marmortahvlil (18.1 miljonit, režii Elmo Nüganen)
5. Ruudi (15 miljonit krooni, režii Katrin Laur)
6. Karu Süda (14.3 miljonit, režii Arvo Iho)
7. Kuhu põgenevad Hinged (14 miljonit, režii Rainer Sarnet, esilinastub 26. oktoobril)
8. Sigade Revolutsioon (10.9 miljonit, režii Kilmi, Reinumägi)
9. Somnambuul (10.6 miljonit, režii Sulev Keedus)
10. Mina Olin Siin (tegemisel, eelarve 9.3 miljonit, režii René Vilbre)
11. Täna Öösel Me Ei Maga (9.2 miljonit, režii Ilmar Taska)
12. Stiilipidu (9 miljonit, režii Peeter Urbla)
13. Head Käed (8.6 miljonit, režii Peeter Simm)
/.../
Vanad ja Kobedad Saavad Jalad Alla (6.5 miljonit, režii Rando Pettai)
Sügisball (5.5 miljonit krooni, režii Veiko Õunpuu)
Jan Uuspõld Läheb Tartusse (2.9 miljonit, režii Maimik, Tolk)
Klass (2.2 miljonit, režii Ilmar Raag)
Meeletu (1.4 miljonit, režii Elmo Nüganen)
....

Eesti filmidest on enim raha tagasi teinud teosed "Jan Uuspõld Läheb Tartusse", "Klass" ning "Vanad ja Kobedad Saavad Jalad Alla".

Võrdluseks, et näiteks Ameerika keskpärane komöödia Wedding Crashers maksis 40 miljonit dollarit (tolleaegse kursi järgi umbes 500 miljonit eesti krooni, mis on suhteliselt tavaline eelarve. Kõigi aegade kalleimaks linateoseks on imdb väitel aga Spider-Man 3, makstes eesti rahas ligi kolm miljardit krooni. Selle summa teenis ta ka 3,5-kordselt tagasi. Kui arvesse võtta inflatsiooni, oleks kalleimaks filmiks umbes kolme ja poole miljardi krooniga 1963. aasta eepos Cleopratra. Kõigi aegade suurima kassatulu on siiani saanud dekaaditagune kostüümidraama Titanic - 1.8 miljardit dollarit oma 250 miljonilise eelarve kohta).

Huvitatud inimesed võivad aga siit nimekirjast leida Hollywoodi kõigi aegade suurimad läbikukkumised. Eelarve suhtes, ma mõtlen :)

(allikad efsa.ee, aripaev.ee, imdb.com, wikipedia, epl.ee, minu suurepärane mälu)

mis on hip hop?

ma siin mõtlen et... et see on nagu räppmuusika, aga kui valida nagu räpi ja hiphopi vahel, siis ma valiksin kohe kindlasti hiphopi, sest mina nagu defineerin hiphop'i kui ee muusikat, kus on ka selline nm meloodiline pool, kus ei räägi, noh... räppmuusika on, lugu, minu jaoks, kus on nagu, äm, sõnadega rääkimine üksteise otsa et seal puudub selline nagu kaasahaarav meloodiline refrään või midagi ja seetõttu jääb see natukene... ää igavaks ja tüütavaks muutub ajapikku et seetõttu nagu ta ei haaranud mind niivõrd kaasa. ja siit tuleb ka viis punkti seetõttu.

mis_on_hiphop.mp3

tuumapohmell

Pealinna elu on mu ikka ära rikkunud. Enam ei oska juua. Tartus harjusin ja kohanesin ära, õppisin pikapeale oma piire tundma, pidasin vastu. Oskasin juba järgmisi hommikuid vältida. Nüüd on kõik puha meelest läinud.

Käisin Mari aastapäeva tähistamas. Ja lõpetasin kehva tervisega. Ka järgmise päeva õhtuks polnud tervis veel päris korras. Mitte et sünnipäev poleks kena olnud, ent ma ei oska enam. Eks ta ole see suurlinnaelu.

Ma väidagi, et joomine nüüd see teab mis suur kunsttükk on. Või et ta millegi tarbeks hää oleks. Minutaolise ummamuudu poiskõsõ muudab seltskonnas vabamaks ja toredamaks.

Ja endalegi tasahilju meeldib tead... Vahel, see esimene, külm ja karge pudel õlut üle pika aja soojal suvepäeval murul lesides... Või tasane pokaal punast semi-secot närvide rahustamiseks õhtul diivanil lesides... Kakao minttuga villastes sokkides külmal talvepäeval kamina ees lesides?

Kodune ülesanne - essee teemal "miks ma joon?"

//Gorillaz – El Mañana

basically i'm complicated

Täna läksin ma täielikult massipsühhoosiga kaasa.

Ootasin ülekäigurajal rohelist. Kuulasin muusikat, mõte läks rändama. Nägin üle õla, et tüüp mu kõrval läheb üle tee. Astusin sõidurajale. Siis märkasin, et teisel pool teed inimesed seisavad. Ja punane tule helendab erksalt. Ja autod krigistavad pidureid ja rusikad välguvad. Sitt lugu.

Mida sellest nüüd järeldama peaks?

A veel parem, peale seda läksin poodi ja olin täiega confused, et mida ma nüüd siin teen ja mis edasi saab. Kui aus olla, oleks vaja päris palju osta, aga esiteks pole rahapäev veel olnud. Ja teiseks ma kas ei taha lihtsalt midagi või tean liiga täpselt, mida ma tahan. Ja siis ei leia seda, sest ma pole mingi vilunud poesurfar.

Magasin loomulikult septembri odavhinnad maha, kui oleks saanud koolimudilaste arvelt end odavalt riidesse seada. Tegin valearvestuse noh, lõin eelmise koha lõpurahad läbi, enne kui meelde tuli, et järgmine kuu saab vähem. Leidsin Seppäläst ka ühe pluusi, mida ma tahan (loe: saan), aga sinna juurde on vaja igast muud atribuutikat (näiteks kärtspunast t-särki) ja kokkuvõttes tuleb end ikka pealaest jalatallani riidesse osta.

Ja siis tahan erksinist, kergelt vanakooli-moelist dressipluusi. Sellist valgete triipudega. Ma ei tea, miks. Ärge te küsige ka.

//The Herbaliser - A Mother (For Your Mind)

etteheite euroopa meister

Reedene päev läks suures osas hukka viletsa planeerimise pärast. Ei taibanud oma viletsa aruga, et kahest tunnist unest võiks väheks jääda. Seega lõbutsesin terve puhkepäeva maha kaht vähetähtsat asja ajades. Tallinna ühistransport tegi sealjuures kõik, mis selle võimuses, et minu käike veelgi aeglustada.

Õhtu oli siiski meeldiv, sest puhtalt soovist end haritud ja kultuurse inimesena näidata, käisin Lailiga jazzi kuulamas. Juba esimestest akordidest oli tunda, et kultuurist on mu organismil vaegus. Ent artistliku meisterlikkusega sulatasid Prantsusmaalt pärit muusikud ka minusuguse võhiku. Seega kodutee möödus Skalpeli Konfusioni seltsis.

Laupäeval väisasin sugulased üle. Olid teised päris kõbusad ja hea tervise juures. Samas kes teab, 16-18 on selline kahtlane iga. Ka 84-aastane sugulane, kelle sünnipäev see üleüldse oli , tundus täie tervise ja mõistuse juures.

Eile siis, sõna otseses mõttes kõige viimasel hetkel tellisin lõpuks uued prillid ära. Ikka esimesed suvalised raamid, mis näppu sattusid. Mingi Prada või asi. Kõlab küll nagu Ungari traktoritehase nimi. Eks ma häbeben siis silmad peast, kui kätte saan.

Rahakoti ja Georgi esika piletid ostsin ka ära. Mu To Do-listis on nüüd vaid 834 nimetajat jäänud.

//Skalpel - Shivers