UPS!

Järgneb üks lõbus ja kindlasti väga õpetlik lugu. Ma arvan vähemalt.

Ärkasin hommikul raskustega kella üheksase kella peale. Oleksin hea meelega edasi maganud, aga uni läks ära. Loivasin siis voodist välja, ajasin hommikusi protseduure. Täiuslikust hommikust oli asi kaugel. Koort ka polnud, kohvijoomine jäi seega ära.

Ja mis siis juhtus?

Kuna targemat vaba hommikuga teha ei osanud, vaatasin Terminaatori filmi. Vanakool, toores film. Kyle Reese oli lihtsalt liiga juustune tegelane. Dialoogid olid liiga putsis. Aga just see filmi toores teostus tegi sellest nii võimsa asja. Koledad furgoonautod, elusalt põlevad kaskadöörid, odavalt teostatud mattmaalingud ja juustused robotid tegid sellest filmist klassika.

Telefon helises iga natukese aja tagant, kus närviliselt inimesed uurisid, et miks tööl meiliserver ei toimi ja et milliseid töid ikka kiiresti vaja oleks. Olin südamerahuga üheni kodus. Põdesin veel, et nii hilja tööle jõuan.

Ahjaa. Ma unustasin põhilisest osast alustada. Meil oli täna hommikul tööl etteplaneeritud voolukatkestus seoses remondiga. Pidin üheks tööle minema. Loomulikult jõudsin hiljem.

Ja mis siis juhtus?

Mitte kui midagi. Tööle jõudes laiutati käsi, et voolu pole. Ilma elektrita pole võrku, ilma võrguta pole tööd. Kakkusin südamerahuga läpaka välja ja hakkasin vaatamata jäänud podcaste läbi sirvima.

Ja mis siis juhtus?

Siis toodi pikendusjuhtmeid. Hakkasime ükshaaval asju stepslitesse ümber kakkuma. Saime lõpuks valmis ja kõik oli jumalast happy.

Ja mis siis juhtus?

Siis tuli välja, et serveripark all korrusel vajab ka voolu. Ilma selleta pole ei meiliserverit ega võrku. Käisime vedasime siis ka sinna pikenduse ja lülitasime sisse.

Ja mis siis juhtus?

Jõudsin üles kontorisse tagasi ja päris elekter oli vahepeal tagasi tulnud. Tegime kavala otsuse, et kakume kõik ümber enne, kui tööd alustame. Otsene ülemus küll soovitas telefoni teel kõigepealt tööd teha, aga no pfff... kamoon eksole.

Ja mis siis juhtus?

Sättisime ülevalt arvutid ümber. Oli veel vaja alt UPS ümber ühendada tavalisse vooluvõrku. Kõik serverid said toite läbi UPSi (selline suur akuga kast, mis ühtlustab elektripinget ja tagab avariiolukorras varutoite. toimetus). Ronisin alla, lülitasin serverid uuesti välja, kakkusin juhtmed ümber. Vaatasin, kõik paistis korras. Ühendasin upsi vooluvõrku ja lülitasin sisse.

Ja mis siis juhtus?

PIRAKI!!!!!!!!

Ja mis siis juhtus?

Lülitasin kärmelt upsi välja, kakkusin toite tagant ära. Nuusutasin õhus hõnguvat vinget kärsahaisu, sügasin kukalt ja istusin ahastuses põrandale. Perse. Perse. Perseperseperse. Vittvitt. Olin oma käeliigutusega terve poole majast töövõimetuks muutnud.

Ja mis siis juhtus?

Siis tuli kurva näo ja värisevate kätega suvalistelt inimestelt nõu küsida, mis edasi. Õnneks oli üks elurahulik kolleeg kohal, kel oli täna viimane tööpäev. Nii et tal oli saja pasaga pohhui. See rahustas. Hakkasime siis upsi lahti kruvima, et äkki leiame midagi ägedat.

Ja mis siis juhtus?

Midagi suurt. Pidime oma peaga mõtlema, mis oli suht perses värk. Kõik muu nagu toimis peale serverite. Aga nendeta polnud sisuliselt võrku. Ajasime siis näpuga juhtmeid taga. Vahepeal inimesed käisid nördinult vaatamas, et miks võrku pole, neil on kiired tööd. Noshitt, nii oli ka meil. Lõpuks ühendasime kõige tähtsama serveri otse vooluvõrku. Natuke leiutasime ja saime kuidagi võrgu ka tööle. Kell oli neli.

Ja mis siis juhtus?

Tegin kaks elukiiret tööd ära ja siis jäin rumala näoga vahtima. Ei osanudki midagi teha enam. Praegu kolmveerand seitse istun viimasena tööl. Mõtlen, et kõik tööd on kindlasti täna vaja ära teha, kui ma esmaspäeval jalga tahan lasta. Ma pole seda ülemusega veel arutanud. Aga praegu ei julge ka väga. Ma ei tea, mis saab. Mul oleks vaja nõu, tuge ja mõistmist. Aga esmaspäeval pean ma linnas olema. Iga hinnaga. Fakk vaatab, mis saab. Ma vajan üht drinki.

//DJ Bookie - Sword Removed [My Playlist]

anna aega 2

Tänase päeva status raport on siis selline, et päeva esimene pool pidin aju pooleks murdma ühe tõsise ja draamatiliselt lootusetu probleemiga. Aga ma hammustasin lõpuks selle läbi. Tunne oli oi-kui-hea.

Päeva keskel võtsin rõõmuga aja maha. Tõmbasin püksikummi laiaks ja pakkisin südamerahuga postipakki. Üks sokk jäi ikka maha. Vaheldumisi blondide hetkedega suutsin selle ka linnas teele saata.

Päeva teises pooles haukasin jõudselt pikka aega tegemata tööde kallale ja tegin mõned jalust ära. Kirjutasin dvd-plaadile ka isikliku sodi, mis aastakesega arvutikesele oli kogunenud.

Tööpakkumisekesega oli selline jama, et kuna mul polnud aega ei siiviikest koostada ega kaaskirja komponeerida, panin hüppelauas end lihtsalt klikiga kirja. Mõtlen, et helistan neile homme suvalisel ettekäändel, et näidata üles huvi pakkumise vastu.

Aga nüüd pean pessu hüppama ja minema Deppikluppi Heamuusikaõhtule. Mitte et ma viitsiks, aga noh, saad aru.

üks isiklik lugu

Seletan siis, kuidas suurte inimeste maailmas asjad käivad.

Aastal 1997 jäi mu ema töötuks. Oli segane periood firmas ja juhatusse eksinud vene päritolu kodanikud parseldasid usaldusväärse hollandi firma esinduse lihtsalt laiali. Käidi küll õigust taga nõudmas institutsioonides, ent isikuid, kellelt midagi sisse nõuda olid ammu jalga lasknud. Algas piinarikas periood, mille jooksul tuli hoida end elus vahendeid valimata.

Ja otse öeldes tuli mu ema sellega toime. Väljapoole polnudki väga aru saada, et midagi valesti oleks. Toit oli laual ja katus pea kohal. Isegi riideid, mida kanda ja paar lahedat asja ka. Talviti, kui läks külmaks asi väga perse kiskus, saatis ema mind vahel vanaema juurde. Aga me saime hakkama. Tõesti pole vist kohanud isetumat eneseohverdajat, kui mu oma ema.

Mu ema sai uuesti tööd juunis 2000, kui üks tuttav talle juhuslikult helistas ja jutu käigus ka vabast töökohast rääkis. Sellest ajast pole küll märkimisväärset karjääriredelil ronimist toimunud, ent saame ilusti hakkama. Töö on raske ja üllatusteta, ent stabiilne. Saime jälle lubada korralikku toitu ja uusi riideid. Nagu normaalsed inimesed (loe: fucking rich sons of bitchez). Mäletan seda fiilingut aastal 2000, kui sain üle pika aja kanakoiba süüa. See oli heaven. Kujutad ette, selline pisiasi?

Töö otsimisel tekib veel üks naljakas paradoks. Olles mõne aja otsinud, tekib passiivsus. Ootusärevus kaob ja kaob ka igasugune initsiatiiv. Valetad küll endale pingsalt, et üritad otsida, aga tegelikult oled tüdinud äraütlemisest ja sirvimisest. Sellest pilgust, millega sind vaadatakse töövestlusel. Kui su enesekindlus pole just Everesti tipus. Seda, kuidas sulle tagasi ei helistata või viisakalt ära öeldakse. Aitäh. Sellises olukorras on raske end kätte võtta. Seda ei mõista, kui pole ise kogenud.

Mulle ei meeldi kunagi rahast rääkida. Konkreetsetest numbritest. Pikka aega arvasin, et mind oli nii kasvatatud, ent tagasi vaadates mõistsin, et see oli ainus asi, millest kogu aeg jutt käis. Nii et ärge palun küsige mult mingeid numbreid kunagi. Ma tahan elada nii, et ma ei peaks numbreid vaatama.

See oli nüüd väga isiklik jutt, mida ma kunagi kellelegi rääkinud pole. Ütleme siis nii, et pole jutuks tulnud. Selles valguses peaks end justkui edasi põletama ja kümne küünega kinni hoidma. Ent kuigi mu praegune töö pole kõige hullem töö maailmas, ei suuda ta mulle ikka aboluutselt kui mitte midagi pakkuda. Kui, siis elamistingimusi, mida suur osa noortest vist enesestmõistetavalt võtavad.

Aga ma vajan hoopis aega ja armastust.

PPS. Pilt on mingist suvalisest foorumist. Guugelda.

welcome to united states of america

"FBI avaldab ülikoolidele survet selleks, et need võtaksid kasutusele juhised, mis ei lubaks tudengitel hilisel ajal ülikoolilinnakus töötada, välismaale reisida, näidata huvi kolleegide töö vastu, omada sõpru väljaspool Ameerika Ühendriike, läbi viia iseseisvat uurimust või teenida raha ilma et võimud sellest teaksid." EPL

On kena teada, et maailma demokraatia allikas on tegelikult kõige ebademokraatlikum koht.

PS! Vanakooli biitboksiräpimees Biz Markie teeb lastesaadet. Yo Gabba Gabba!

//Eve - Tambourine

ookeani mitmes?

Käisin eile kinos. Eksprompt. Läksin parajasti kodu poole ja kinost mööda. Astusin siis läbi.

Suht pingetu film oli. Algas kuidagi järsku pihta ja siis sujuvalt/venivalt kuni lõpuni välja ilma suuremate üllatuste või tempomuutuseta. Kogu film oligi lihtsalt plaani tegemine ja läbiviimine, mingit algust ja lõppu tal nagu polnud. Huumor oli suuremas osas kadunud, kui välja arvata paar turtsatust saalis tänu suurepärase näitlejaansamblile. Eks lavastus ja glamuur ja see kõik oli ju super, aga esimese osani kohe kuidagi ei küündi.

Esimeses oli seda küünilisust, uudsust. Stiili ja glamuuri läbisegi maitseka ja poolajuvaba huumoriga. Oli keemiat ja segaseid inimlikke suhteid Danny ja Tessi vahel. Oli ootamatusi. Oli põnevust.

Kui seda Oprah´i kohta poleks olnud, oleks ma ise nutma hakanud. 6/10

anna aega

See nädal on kuidagi mõnus olnud tööd teha. Üks kujundaja on puhkusel, üks ülemus läks ära, teine on puhkusel... Keegi ei passi peale ega käi aru pärimas. Selline omavastutuse asi. Ja päriselt tunnen end asjalikumalt, kui ei forwardi igat probleemi ülemusele, vaid lahendan ise. Mõnus. Asjalik.

Tänase päeva jooksul on vaja CV koos sooviavaldusega ära saata. Türa see on üks neist "one shot" asjadest ja ma tõesti loodan, et jõuan sellega tegeleda...

//Pharoahe Monch - Welcome to the Terrordome

peetud härra

Reedel tuligi Marika Tartusse. Olin juba leppinud mõttega, et ta ei pruugi tulla. Läks paremini. Veetsime reede linnas ringi treppides ja proovides pudelile kolki peale saada. Oli selline viisakas õhtu. Hoidsin end igati peetult üleval. Aga läks ikka käest ära.

Laupäevane plaan minna kuhugi müstilisse Eesti nurka tuttavatega jaanima läks hukka. Lesisime pool päeva niisama nõutult ja hüppasime lõpuks kella poolekuuesele Pärnu bussile. Bussisõit oli hea. Nii võiks iga kord bussiga sõita. Tuiasime linnas ja üritasime tuttavaid kätte saada, kes olid ilmselgelt tähistamisega juba teist päeva karmilt ametis. Saanud neilt lõpuks juhised üritasime jalgsipatrullina sinna kohale saada. Kella kaheteist ajal nõutult ja väsinult maanteel seistes otsustasime ööseks Pärnusse jääda. Võtsime toa ja uinusime Eesti popiklassika saatel.

Järgmisel päeval läks ta tagasi, jättes pooled asjad maha. Peaks posti pistma vist.

Töö ja kolimisega seoses otsustasin sellele konkreetsele pakkumisele ära öelda. Muutuks kontekst, sisu jääks ju samaks. Pole ka kindel, et oleksin kompetentne. Mul on plaan veeta rikkalikult oma teenitud 28. palgalist puhkepäeva, mis mul võimalik välja on võtta. Selle aja ma oleks tõenäoliselt Tartus.

Muidugi mu plaanid võivad veel muutuda. Leidsin täna ühe väga hea tööpakkumise, mida kaua olen oodanud. Tallinnas.

//Björk - Jóga

must-have-albumid-2007

Järgnevad albumid sisaldavad valdavalt hiphoppi ja elektroonilist muusikat. Paljusid neist pole jõudnud põhjalikult kuulata, niisiis olen sunnitud hindama esmamulje alusel.

Amon Tobin - Foley Room (5. märts, Ninja Tune) pole kuulanud
Björk - Volta (7. mai, One Little Indian) 6/10
Blue Scholars - Bayani (12.juuni, Rawkus) pole kuulanud
Brother Ali - The Undisputed Truth (10. aprill, Rhymesayers) 6/10
The Chemical Brothers - We Are the Night (2. juuli, Freestyle Dust/Virgin) pole kuulanud
Dizzee Rascal - Maths And English (4. juuni, XL Recordings) vähe kuulanud
E-Z Rollers - Conductor (25. juuni, Intercom Recordings) pole kuulanud
Groove Armada - Soundboy Rock (4. mai, Columbia) 10/10
J Dilla - Jay Love Japan (5.juuni, Operation Unknown) 10/10
J Dilla - Ruff Draft (20. märts, Stones Throw) pole kuulanud
Justice - † (18. juuni, Ed Banger) 7/10
KRS-One & Marley Marl - Hip Hop Lives (22. mai, Koch) vähe kuulanud
Linkin Park - Minutes To Midnight (11.mai, Warner) pole kuulanud
Marco Polo - Port Authority (24. mai, Rawkus) 7/10
Mos Def - True Magic (9.jaanuar , Geffen) 4/10
Move.Meant - The Scope Of Things (4. aprill, Wax Paper) 9/10
Pharoahe Monch - Desire (26. juuni, SRC Recordings) 10/10
RJD2 - The Third Hand (6. märts, XL Recordings) 4/10
Sa-Ra - The Hollywood Recordings (24. aprill, Babygrande) pole kuulanud
Talib Kweli - Ear Drum (24. juuli, Blacksmith) 8/10
Timbaland Presents: Shock Value (2. aprill, MMG/Interscope) 5/10
Wiley - Playtime Is Over (4. juuni, Big Dada) pole kuulanud

Kuumi plaate on veel aastal 2007 välja lasknud Havoc, Prodigy, Rihanna, Jazzy Jeff, Redman, Macy Gray, El-P, Musiq Soulchild, Busdriver ja paljud teised. Nendega ma tegelen kunagi.

tahaks koristada. päriselt

You Are a Little Messy

You aren't the cleanest person in the world, but you're definitely not a slob. You clean up when you have the time, but you're realistic about what you can get done. Generally, you're pretty organized and tidy - though you may have a few hidden messes. You eventually get around to making things spotless, but you do it on your own schedule!

Are You Messy?

no well hea teada

You Are 91% Burned Out

You are extremely burned out. You work too hard, and you're not getting the results you deserve. It's time for a life change, as soon as you can manage it. You're giving away most of your energy to something you don't even enjoy.

Are You Burned Out?

tartu/tallinn

Sain tööpakkumise Tallinnast. See ei saanud tulla valemal ajal, sest sobib väga hästi. Praegusel kohal on koormus ja pinged tipus, on magusaim aeg koha vahetuseks. Siiani oligi töö trumbiks, et konti ei murdnud ja otseselt närvidele ka ei käinud. Nüüd käib. Palk väga ei motiveeri jääma, töö ka kuhugi edasi ei arene. Ülemus läheb ära ja mis ilma tema juhendamiseta saab, ma ei kujuta ette. Ja ei taha ka teada.

Tartu on ilus. Justukui mingi euroopa väikelinn, selline eurofeelingu värk kohati. Hunnik lahedaid kohvikuid, parke, mõned ägedad klubid. Turvalisemalt tunnen end ka siin. Natuke. Kui laupäeval kodus elekter ära läks, tuiasin tiiru linna peal. Pilt ka sealt.

Aga kuidagi ei lähe nagu. Ma ei sulandu siia. Tartu on hea koht, kus tshillida vahel. Puhkuseks ja eurotripiks. Elada siin on nagu on. Distantsilt tundub ägedam.

Ma ei suuda otsustada, kas ütlen selle pakkumise ära, olen suve veel Tartus (mul on mitu nädalat palgalist puhkust saada), naudin kaunist linna ja lindistan plaati. Või teen selle sammu ära, kolin Tallinnasse tagasi. Oleks taas keskkonnavahetus, vanad tuttavad ja võimalik, et huvitav ja tasuv töö.

Keegi võiks tegelt nõu anda ja nii.

//Skream - Midnight Request Line (5:01)

ROFLMAOBT!

Psühhopaadist orav hoidis linna hirmu all!?

//Björk - Hunter

trubaduur

Masendavalt palju häid plaate on sel aastal ilmunud. Lugesin hommikul, et Björkil ilmus ka 7. mail uus album. Minu eufooriaks on kaasprodutsentideks duo Timbaland/Danja, kes vastutavad... Ah teate ju isegi :D

Muide 26. ilmub Beastie Boysi uus album The Mix-Up, mis on sedakorda täiesti... instrumentaalalbum. Hämmastava väite tõestuseks panen lõppu lingi videost loole "Off The Grid". On kutid, raisk :D

Lõppu mainiks, et 26. juunil ilmub lõpuks ülikaua oodatud Pharaohe Monchi album Desire (videod lugudele When The Gun Draws ja Body Baby), 31.juulil ilmub Commoni uus album Finding Forever (vaata videot loole The Game ja A Dream), Kanye Westi album Graduation ilmub 27. augustil... Hull aasta ühesõnaga.

Kes seda headust läbi kuulata jaksab?

1984, miami

See atmosfäär nii kotib ära. Absoluutselt.

mõttetus on mõnus

Wow. Nii segaduses ma polei tükk aega olnud.

Kõik on sassis ja harmoonia saabus siis, kui ma lakkasin mõtlemast. Mis juhtus eile, kui ma magama jäin. Mitte et ma mingi kontrollifriik oleks, aga mõtelda on vahest ju vaja. Või?

Kuidagi väga vabastav tunne on mitte mõelda. Üldse mitte millestki. Mõnus.

meie alt naabrid on munnid

Ja meie alt naabrid on ka hullud türad, üritavad oma alumise korruse peldiku remonti meile pähe määrida. Ja teevad oma ajunussi intensiivsemalt kui vene propaganda.

Ja ma pole mingi spetsialist, et öelda, kust see sitavesi neil läbi ajab ja kuidas see kas on või ei ole meie süü. Sest ma pole kuradi torumees. Aga alt naaber suhteliselt on. Ja ta võiks selle suhteliselt ise ära parandada. See kuradi leke asub ju ta enda kuradi korteri kuradi territooriumil.

Huvitav, miks teistel naabritel eales meiega ainsatki probleemi pole? Ja nüüd neil uutel pededel? Täiesti jaburatel aegadel ja põhjustel käivad meid süüdistamas täiesti võimatutes asjades.

Mul on tagatoas üks elektripistik katki. Äkki tulevad ja parandavad selle ka lõpuks ära?


Ja üks link ka lõppu. Booyaa.

raju kyte

Täielik kaos. Hullumaja. Raju küte.

Offtopic kumbat te mulle soovitaksite?
Western Digital WDG1U3200E 320GB 7200rpm (näeb cool välja, osx support)
Western Digital WDE1U4000E 400GB 7200rpm (valge, odav, mahukas)
Või mõnd muud ülbet, mida annaks pookida taha valgele Äpli sülekale. Firewire ja/või usb2 on muidugi vital.

Näete kui lihtne on leevendada probleeme kõrvalistele asjadele keskendudes.

//Bush - Letting The Cables Sleep (The N.O.W. Remix)

absurd

Tööl hakkab asi üle keema. Minu kompetents on korduvalt küsimuse alla sattunud. Minu vajalikkus sealjuures mitte.

Võib tingida olukorra, kus mulle vigade korral vallandamise asemel lihtsalt kogemusi juurde laotakse. Move to Plan B.

//Bush - Letting The Cables Sleep (The Nightmares On Wax Remix)

õõdõõ

Kell on kolmveerand neli, õues on valge ja mingi tüüp mängis just akna taga palli.

Marika ajas mind kell pool üks üles, enne seda sain natuke tukastada küll. Teen kohe ühe kolmetunnise veel.

Dizzee Rascalil tuli ka neljandal uus plaat välja :)

the good, the bad and the chutney

Ärkasin täna lambist kolm minutit enne kella. Hea oli olla.

Tööle jõudes keerasin kõlarid sisse ja panin külma kõhuga Blockheadi mängima. Hetkel mängib Cafe Oriental. Selline lounge-fiiling tekib kohati. Mõnus.


Bombay The Hard Way: Guns, Cars & Sitars. Tegemist on Dan The Automatori projektiga, milles ta miksis kokku Anandji ja Kalyanji V. Shah poolt loodud Bollywoodi filmimuusikat. Loomulikult on ta algmaterjaliga suht vabalt ümber käinud, tekitades mõnusa helikompoti. Samuti on lisanud omalt poolt sinna scratche ja trumme ja DJ Shadow. Teadsin sellest albumist juba paar aastat, täna lõpuks sain. Soovitan, huvitav kuulamine :)

Tegelt küsimus oli pigem selles, et kelle ma failinimes selle albumi esitajaks peaks panema? Bombay The Hard Way, Dan The Automator & DJ Shadow või hoopis näiteks Kalyanji & Anandji?

minu ideaalne töö

Aa ja töö kohta tahtsin veel seda öelda, et kui ma vaatan igasugu aknapesijaid ja torumehi ja elioni tehnikuid. Nemad on saanud lausa vastava väljaõppe oma ameti jaoks, ehk käinud isegi kõrgkoolis eriala õppimas. Siis mõtlen, et mu töö polegi kõige hullem. See on ideaalne inimesele, kes tahab teha lihtsat ja vähenõudlikku tööd ning võib oma vaba aja investeerida kõrvalistele asjadele (ja vaba aega on kohati mitu päeva järjest). Kohati pakub töö ka pinget ja närvikõdi (loe: ajunussi). Sa ei küüruta kuskil laohoones tolmuste kastide vahel (ma olen ka seda teinud), vaid lõõgastud iga päev mugavas kontoritoolis. Uus renoveeritud kontor, mugav mööbel, kaasaegne tehnika. Kohvi valmistamise võimalus, söögikoht lähedal, tasuta parkimine. Kellele ei meeldiks?

Kuid see inimene pole mina. Ma pole 45-aastane pereisa, ma olen noor ja vallaline mõtteinimene. Mu ideaalne töö eeldaks arenemist ja liikumist, kohatisi pinglisi väljakutseid ja vastavat puhkeaega ja tasustamist. Oleks pigem projektipõhine ja võimaldaks aeg-ajalt reisida. Ja nii edasi. Saate aru küll. Mingi AD või muu taoline pede. Raisk :)

Kuigi tegelt vist AD-d ja taolised peded töötavad ka kaheksast viieni mugavas kontoritoolis. Lihtsalt ma tunnen, et mandun praegu oma mugava perspektiivitu töö peal. Et tahaks viriseda ja nii, nõuda kaastunnet ja muud s_tta :)

aga ikkagi inimene?

Nii. Jõin kohvi, kuulasin muusikat, käisin pesemas ja lõin algseid reisiplaane kokku. Inimese tunne tuli tagasi. Laupäevane täielik juhtme tagant tõmbamine oli vajalik, sain end välja puhata. Tunnen end praegu taas inimesena.

Küll on kena teada, et homme lähen jälle tööle ja olen kuus päeva loom :)

nuudlidisko

Ossa tuss. Leidsin just üles, mis mussi ma täpselt kaks aastat tagasi kuulasin. Eriti tuus, mitut s_taks head lugu mul sealt enam polegi. Pean kiiresti sebima. Ülejäänu on paras bask. Aga link on www.zone.ee/nuudlidisko.

Kui pleilisti failid läbi winampi striimima ei hakka, saab neid juppe kuulata ka SIIT lingi alt. Klipid on umbes minuti pikkused ja 96kbps kvaliteediga. Ei tohiks probleeme tekitada, lihtsalt näidisteks. Et äkki kotib.

leelo leelo aee

Tere. Mul on depressioon. Ja sugugi kergemaks ei muuda seda tõsiasi, et ma pean järgmine nädal taas tööle minema. Ja nädal peale seda. Ja nädal peale seda. Ja siis passima, kuidas kõik pisikesed kuni minuvanused tuustid taovad õues palli ja päevitavad pargimurul ja küsivad piniseval häälel miks ma selline lowlife olen. T_ra. On m_nnid.

Ärge palun tulge mulle ütlema, et see oli ju mu oma valik. Olin tüdinud pidevast koolis läbikukkumisest, läksin tööle selleks, et saada oma flegmast üle. Teate küll, keskkonnavahetus, kohustus midagi teha, sissetulek... Nüüd olen hoopis mingis masinisti tsüklis, magamata, ootusteta ja veel flegmaatilisem kui eal varem. Ja rahalises sulgseisus. Teoorjus 2007.

Lõin kokku, palju mu elamine mõne kuu pärast maksab. Kui siiani kulus ära nii pool sissetulekust, siis varsti saab olema iga kuu alguses külmstardist juba pankrot. Suve saan veel peesitada, siis läheb umbes 2200 kuus. Umbes septembrist aga alguses soojalt 3800 või nii. Mu sissetulekust tegelt üle poole. Ma pean silmas siis arveid, mis tuleb ära maksta. See ei kergenda sugugi mu plaane taas kooli minna. Faking p_sk. T_raaa. Aargh. This summer better be worth it!

Kõige nõmedam on see, et oleks siis see töökoht for granted ja et ma võiks kapriisitseda, aga ei. Ma avastasin hiljuti kohutava hämmastusega, kui ebakompetentne ma olen. Kui on mingi probleem, küsin ma seda ülemuselt ja üldse käib enamus tööst läbi tema, mina olen vaid käepikendus. Arvestades mu oskusi ja panust töösse olen ma lausa ülemakstud. Arvestades mu kulutusi aga mitte. T_ra.

Laristamine on vist mingit sorti kompensatsioon unustamaks muid probleeme. Jah, ma tunnen end hästi, kui mul on raha, see annab mulle teatava kindluse. Ja samas ka teatava kohustuse seda mitte arutult kulutada. Kurat.

Eile öötööl ei käinud. Polnud lihtsalt tuju. No ei olnud, tee mis tahad.

Võiks ju minna paregu välja, tshillida tuttavatega. Vaat parema hakkaks kindlasti. Aga see oleks ju oskuslik probleemi ignoreerimine, probleem pole depressioonis, see on hoopis probleemi tagajärg. Ilma elimineerimata probleemi ei kao ka depressioon. Ja probleem on selles, et mu elu ei vii kuhugi ja ma olen ületöötand harimata mees, kes on kaelani võlgades. P_tsi.

Seega ma sean ühele tüdrukule suuri ootusi, hoian teda intensiivselt. Ta on üks vähestest asjadest, mis mind veel rõõmsaks teeb. Eile mõtlesin hoopis, et vittu see Splash, läheks hoopis mõneks päevaks kahekesi Pariisi. Või Londonisse. Peab sebima natuke normaalse hinnaga piletite nimel ja otsima lahedat hotelli kesklinnas :)

Ma joon tassi kohvi ja siis koostan paar reisiplaani, mille vahel hea mõnus valida. Äkki hakkab parem.

//Dilated Peoples - Pay Attention

selline küsimus, et

Kindlasti satub siia aeg-ajalt ka inimesi, kes teavad must rohkem reisimise kohta. Kelle jaoks see igapäevane asi. Blogosfääris ringi tuuseldades on jäänud küll mulje, et inimesed ainult sõidavadki ringi. Oskab keegi põgusalt nõu anda, mul on iseseisva reisimise kohal tühi leht.

Sihtkohaks Pouchi poolsaar Leipzigi lähistel, 6.-8. juulil. Kas on praktilisem minna auto või lennukiga? Kaua reisiks aega varuda, mida kindlasti kaasa võtta. Oskab keegi Leipzigis mingit hotelli soovitada? Või mida tähele panna? Anything?

Kuskil raudselt leidub kasvõi üks inimene, kellele meeldib reise korraldada või organiseerida ja sebida. Mis puudutab millegi korraldamist, olen ma ise taandareng kuubis. Lennukipiletite brineerimine on peavalu, hotelli valimine on ületamatu saavutus. Siiani on ikka keegi teine asjad mu eest ära sebinud.

Loll tunne on seda küsida, alati võib ju lihtsalt testavarii korraldada. Et lähen Saksamaale ja siis vaatan, mis saab =)


Eile peole ei läinud, ei viitsinud. Pohhui, CT on maksimaalselt nõme koht imho. Inimesed on seal rõvedad, muusika kvaliteet kõigub, eided on mõttetud, mehed on kas tuttavad, alfad või homoseksualistid. Neid kaht viimast on seal paari Tõrva jagu.

Praegu ei viitsi ka midagi teha. Mängin warcrafti ja söön pitsat. Lame-ass lowlife n00b. Õhtul on öötöö. Pean Jarekuga sellest baariasjast rääkima.

random video

suvaline postituse pealkiri 2

Tõmbasin tööl peerutäie uusi plaate. Blockheadi diskograafia, Braille - Shades Of Grey, Cunninlynguists - A Piece Of Strange, Marco Polo - Port of Authority, Mint Royale - See You In The Morning, Square One - Walk Of Life ja veel mõned... Jeah, mul on sitt maitse. Ja paari artisti neist ma isegi ei tea. Seega peab proovima. Mul on arvutis paarsada mega ruumi ja 26GB muusikat.

...Ja nagu nimme unustasin ma need plaadid tööle arvutisse.

Ajage sellega klots kokku: YEAHYOURERIGHT.com

Ja kui keegi veel reiti peaks kasutama, siis axi blogil on fänklab.

life status raport

Mis seis jalkas on? Inglismaa läks kolmega juhtima, aga Eesti on pingsalt nulliga kannul. Mida te siis ootasite? Pesupulbrireklaami?

Ülemus läheb ära. Lihtsalt läheb meie firmast ära. On olnud samas firmas juba eelmise kümnendi lõpus ja tunneb, et töö on liiga kurnav ja samas end ammendanud. Ma täiesti usun teda ja nõustun temaga. Aga kurb on seda teada. Jutu käigus peilisime välja, et läheb konkurentide juurde. Ei saa teda süüdistada.

Esmaspäeval, kui olin roppväsinud, tuli vastu mu tahtmist Eku minu poolt läbi. Olin suht dead tired. Ulatas mulle kasti. Wtf? Kastis oli 1000 visiitkaarti, minu nime ja kujundusega, kvaliteetses neljavärvitrükis. Isegi meiliaadressi ei pannud kujundusse. Kurat. Aga tuju läks kohe heaks.

Siis biidi müüsin maha. Käisin pistsin eile lepingu kahes eksemplaris posti ja täna õhtuks oli raha kohal. Lõpuks ometi tasus mu paar aastat kodust nuudlisöömist ja porno passimist ära. I'm rich beaatch!

Olen varastanud mitu ägedat plaati netist. Amon Tobini diskograafia, The Private Press, The Outsider, Jay Love Japan (mõlemad versioonid), Eardrum... Kõrvad on täidetud piisava naudinguga, tegevust jätkub.

Mul on 68 drafti bloggeris. Ehk siis avaldamata kirjutist. Mis tõenäoliselt eales päevavalgust ei näe, ei läbi tsensuuri, on kehva sõnastuse ja ülesehitusega, mõttetust teemast või lihtsalt lõpetamata. Prefektsionist nagu ma olen. Peaks selle postituse ka lõ

kingston datatraveler mälupulk

Tahtsin vahele anda põgusa ostusoovituse. Nimelt ostsin endale eelmisel nädalal eksprompt mälupulga Kingston DataTraveler 1GB (ametlik leht) ja tahtsin lihtsalt öelda, et tegemist on imho hea asjaga.

Miks? Esiteks ta näeb elegantne välja, sobib hästi mu arvutiga. Teiseks on ta kvaliteetne. Kolmandaks toimib ta (vähemalt minul) veatult nii OsX kui Windowsi (sh. Vista) keskkonnas. Neljandaks on ta esimene pulk, mille puhul ma korralikult tunnen seda USB 2.0 kiirust ja mugavust. Viiendaks on ta pisike ja kerge ja teda saab ühendada lahedalt näiteks võtmekimbu külge. Kuuendaks on tal pisike nunnu tuluke, mis vilgub, kui temasse/temast faile tõsta. Ja seitsmendaks on ta hetkel lihtsalt sitaks odav.

Kaupsis 299, mujal veel odavam.

talib kweli eardrum

Talib Kweli uus, 24. juulil ilmuma pidanud album Ear Drum lekkis kolmandal juunil netti. Mõned räpihuvilised ehk mäletavad, et sama juhtus ka ta eelmise plaadiga The Beautiful Struggle kolm aastat tagasi, mispeale plaadi tracklist ümber tehti ja paar suurepärast lugu paraku sahtlisse jäid. Ka seekord võib advance-versioonist saada nö. collectors item. Aga vara on spekuleerida.

Talibi sõnamängu austajatele on Ear Drum täielik ear candy. Teemad on hoolikalt valitud ja läbi mõeldud, suurepäraste helitaustade eest vastutavad Hi-Tek, Kanye West, Kwamé, Madlib, will.i.am, J Dilla ja paljud teised nimekad produtsendid. Heidaks ette vaid kvaliteetset ühekülgsust, äärmusi võiks rohkem olla. Aga muidu on superplaat. 8/10

Videod:
Listen (august 06, prod Kwamé)
More or less (veebruar 07, prod Hi-Tek)

Vaata ka:
Talib Kweli Blog
Ear Drum Artwork by John Leigh
Say Something Lyrics
Wikipedia artikkel
Ametlik koduleht
Talib Kweli Myspace
Talib Kweli´s Brooklyn Brownstone in Second Life
Talib Kweli Youtube Channel

olen väsinud valetamast

Ma olen väsinud valetamast. Moonutamast fakte või rõhutamast valikulisi asju. Praegu tunnen seda eriti pingsalt, kui on vaja luua ühe inimese tarvis alternatiivne stsenaarium tegelikkusest. Kuidas saakski teised võtta mind endana, kui ma mängin mingit tola, pritsin mõlemal mänguväljaku poolel sappi vastasmeeskonna suunas, liialdan ja annan katteta lubadusi? Vot nii tahaks öelda otse ja ausalt, meeldib see või mitte. Iseasi, kas olen valmis.

Mis siis juhtuks? Alguses kukuks kaardimajake kokku. Peaks kogu värki otsast peale ehitama. Osade sõpradega taas nullist usaldust ehitama. Samas mis kuradi sõprus see on, kui ausust ja usaldus pole? Kompromiss? Ütleks midagi naiste kohta ka, aga mul on ainult üks üle-sõpruse tüdruk ja temale ma valetama ei kipu, pigem olen liiga loll-naiivselt aus ja avameelne.

Valetama hakkasin kooliajal, kui puudumised ja muu pask üle pea kasvas. Pikapeale oli lihtsam valetada, et hilinesin sissemagamise pärast, kui et koer sõi välisukse võtme ära... Isegi kui see tõsi oli. Uskumatuid asju juhtus vahel, aga uskujaid nappis. Lihtsam oli ära kasutada nende eelarvamusi.

Tegelikult mul mingeid hulle valesid polegi. Lihtsalt harjumus on ebasiiralt vastata. Mitte öelda vahel seda, mida mõtlen. Mitte olla objektiivne. Mitte öelda, kui mõni mu sõber mingit pidi just väga andekas ei ole. Eks praegu hoian hambad ristis ja üritan leida nende tegevusest positiivseid külgi, olgu selleks siis kasvõi innukus. Ja vahel nad täiesti üllatavad nii, et võin ausal rinnal öelda - mulle meeldib. Aga vahel on natuke raskemad olukorrad.

Ma loodan, et hommikuks läheb see tõerääkimise pask üle ja kõik on jälle normaalne.

//J Dilla - Say It feat. Ta'Raach and Exile [Jay Love Japan, 2007]

jätkem võtmed väljapoole

Tänane hommik läks nagu tellitult... Vajutasin kell seitse kella kinni, ärkasin kolm tundi hiljem. Veeretasin end 10:09 voodist välja, unesegane ja paanikas, tellisin takso. Tirisin pesumärjad püksid jalga, tuhlasin rahakoti ja pleieri välja. Hakkasin uksest välja astuma... Ahjaa, võtmed. Türa kuhu ma need nüüd seekord panin. Tuhlasin kõik riided läbi, taksost helistati. Palusin neil oodata. Ama läheb ju Tallinnasse, ma ei saa võtmeteta tööle minna ka. Kuradi perse. Diivani all ka pole, seljakotis, taskus, kamina ees... No pole. Ma saan kohe aru, kui kuskil midagi pole. Kui miski ei ole minu tuppa ära kadunud, seda tunnet ma tean. Taksole oli lõpuks 56 krooni juurde tiksunud, kui ma alla jõudsin.

Aga kustkohast ma lõpuks võtmed leidsin? Õige vastus. Väljaspool ukse küljes.

//Edan - Rock N Roll (feat. Dagha)

toetage eesti räppi

tegelikult see kõik on vale. pildil olev signeeritud ühendatud inimeste koopia on õe oma, cool d on ka, critikali mixtape on eku oma... ja arvutis on viis mindnote´i reliisi, mida ma põmõts osta ei taha.

Päris palju on puudu, mida vaja oleks. Ei hakka loetlema, läheb läbuks ära.

Üks viide ka, et asi segasem oleks :)

kung-fu-session ehk tallinn on maakoht

Kui laupäeva õhtul keegi minuga enam tegeleda ei tahtnud, läksin jõin üksi kohvi. Seekord oli minu kord Liinelt üle saada. Nüüd oleme peaaegu tasa, tal veel aint umbes 318 korda jäänud. Tahtsin jalgsi koju minna, polnud tükk aega käinud. Natuke üle 10 kilomeetri linnulennult. Nautisin vaikset ja inimhõredat õhtust linna. Kohtasin Serobit tee peal, teretasin ja tutvustasin. Sümpaatne tüüp tõesti. Elu on ikka seiklus.

Istusin vahepeal järvel maha ja püüdsin statoili taga wifit. Näppudel hakkas jahe ja mu cv jäigi saatmata, kuna kaaskirja koostamine ei tulnud klotsis peaga välja.

Lähtudes tüüpilisest c-plaanist läksin ööseks koju. Oleks kohatu väide, et see midagi selgemaks tegi, pigem sogasemaks. Aga mu otsus on sama. Ma ei loobu elust keskküttega Tartu kesklinna korterist Tallinna äärelinna slummistunud eramaja kasuks, et veeta pool ülejäänud elust sooja veeta, elades emaga lähimast sõbrast nelja ja poole kilomeetri kaugusel. That period is very over.

Pühapäeval raputasingi ema sellega kaineks, et ühel hetkel kuulutasin talle, et nii, ma lähen nüüd rongi peale. Ja siis ta ehmatas ära. Ja hakkas nutma. Ja siis ma lohutasin teda, et saame pärast kokku ja kõik on fain ja hea. Ta rahunes natuke maha. Ema tervisega on tegelt sitad lood. Ma loodan siiski parimat.

Tuiasin siis pool päeva linnas ja shoppasin. Põrkasin kesk ülekäigurada Elvisega kokku, kes läks tööle. Rääkis oma uutset projektidest ja elust ja vedas mind enda restosse sööma. Kanafilee kerges vürtsikas Lõuna-India kastmes ei maitsend küll just eriti kergelt vürtsikas, ent oli huvitav. Elvis alustas oma 14-tunnist tööpäeva. Tahaks ta uusi biite kuulda.

Jooksin motelist läbi, haarasin oma kliendikaardi. Midagi ostetavat ei leidnud. Tuiasin muusikapoest läbi, sain oma illmaatilise vinüüli. Rahuldasin kärmelt vajaduse shoppingu järgi, saagiks DJ Format Fabriclive. 27. Joosep tegi 7% alla, aitäh.

Siis tuiasin mööda kaupsi ja ostsin gigabaidise valge mälupulga. Nohik värk, mis? Ei, pede pigem, see nägi lihtsalt liiga hea välja. Mina olen rahul.

Siis tuiasin Stockmanni, kus töötab Mario. Pidin teda mõnitama minema, aga ostsin hoopis tuulejope. Suht käre värk. Ei saaks öelda, et rahul pole. Hinda väärt.

Siis terve päev otsa pommitati mu telefoni. Päevase rihtimise saateks said Gert ja Raul ikka üle, sest see lihtsalt ei mahtunud mu tihedasse ajakavasse.

Tuiasime Marioga Ülemiste Croppi, kus töötas... Jana, tema plika. Janal läks kõige kehvemini, tema ei suutnud mulle midagi pähe määrida. Müüja Eltaki juurest tuli millegi pärast õielõhna.

Siis käisime ostsime Pepsit ja rääkisime Coca-Colat taga. Mario lubas teha söögikoha, kus müüakse ainult Pepsit.

Nägin Mari ja Kristiinat, minu kaks lahedat ilusat sõbrannat, kes kutsusid Viimsisse läbustama. Pidin neid ka üle laskma seekord, töö ja stuff. Lubasime öötööl näha.

Tuiasime Marioga linna tagasi, rääkisime igast saasta muusika kohta. Tahaks ta uusi biite kuulda.

Ema tuli pampudega rongijaama. Oli jälle igasugust sodi mulle kokku vedanud. Et tal pole mu riietega midagi teha. Well guess what, pole minul ka.

Rongis mu istmel nett ei toiminud. Vaatasin filmi Don't Be a Menace to South Central While Drinking Your Juice in the Hood. Klassika. One love.

Kodus ootasid Maarja ja Ama. Ama andis mulle pudeli õlut, et ma tema kohta blogis sitta ei kirjutaks :)

...
Reede-laupäeva kohta tundub, et minul ja Marikal tekkis sarnaseid mõtteid selle aja suhtes. We should have a serious kung-fu-session about it.

Igatahes ma kasvasin natuke täiskasvanumaks selle tripi käigus.

Ja miks on Tallinn maakoht? Sest üheski kuradi kohvikus pole kuradi tasuta kuradi wifit. Otsi nagu tikutulega peeru. Hullem kui kuradi Kehras!

//Kinky Kong - Eeooee

tegelikult siia pole pealkirja vaja

Eile loksus kõik lihtsalt ise paika. Oli super päev.

Tänane möödus tõsiselt tshillides. Nii peakski olema.


Olen Tallinnas. Kes tunneb puudust, võib helistada.

kõik on fain a ilm on libu

Eelmisest postitusest võis jääda väga masendav mulje, vähemalt toetudes feedbackile. Teen siis pisikesed täpsustused, et lugu pole nii mannetu midagi. Laen oli mu oma otsus ja teadsin täpselt, mis kaalul. Juurde kasvav intressisumma on laenusumma suhtes üsnagi marginaalne, kahe aasta peale jagatuna maksimaalselt kaks pakki nuudleid päevas. Pole eriti morjendav, arvestades mu käivet.

Pealegi loo lõpp oli õnnelik. Et kokakoola kompanii annab mulle tasuta raha. Täna hommikul võitsin Missy Ellioti pileti ka (mis, nagu teada, lükati edasi 8. juulilt 5. septembri peale korraldajatest sõltumatutel põhjustel).

Ilm on kuradi sitt. Kunagi, ma mäletan, oli maailmas umbes neli aastaaega. Oli selline lumisem ja külm, siis lumi sulas ära. Oli roheline ja loodus tärkas. Siis oli selline soe ja mõnus aeg. Siis kukkusid vaikselt lehed ära, läks jahemaks ja tuli jälle lumi maha. Praegu on vähe teisiti. Viimased nelja päeva sisse on mahtunud pilvitu lõõskav palavus, äikesetorm, pilvine soe ilm ja tuuline külm sudu.

Ja täna lähen Tallinnasse jou.

PPS! Masendav on loll. ROFLMAO :D