mismõttes nelja tuhande viiesaja eest kuus saab normaalse kolmetoalise? siis on minu kolm tuhat seitsesada üheksakümmend üks ju padulollus. samas ühetoaline on endiselt overkill.
mingid müstilised kommunaalarved tulid jälle. müstilised nagu virmalised, kahtlase päritoluga nagu see kirjadeta konserv mu külmkapis. pluss et korterinaabrid kaklevad iga õhtu selle üle kes seekord köögilauale veepleki jättis, mis nagu muudab siin olemise veel kasutumaks kui see praegu on. paljalt mööda korterit käia ei saa, pidu teha ei saa, köögis nina nokkides ajalehte lugeda, külm... no milleks.
korteri hind sõltub endiselt asukohast ja seisukorrast, vähemal määral ka suurusest. asukoha hinna poolest tapavad endiselt kesklinn, kadriorg, kristiine. seevastu põhi-talna ja lasna jäävad üsnagi odavaimate sekka. ühetoalised jäävad enamasti kuskil 3-5tuhande vahele, kahetoalised jäävad kuhugi nelja ja kuuetuhande vahele. ja siis kolmetoalised, mis hakkavad nagu kohati neljast.
täiesti reaalne on saada kartuli kilohinna eest korter, mille eelmine elanik oleks justkui koidega kampas korterist jalad ees jalga lasknud - toad on täidetud tumepruuni etkvl'i mööbliga, seinu katavad punaseruudulised vanikud, enekesed ilusti riiulil ja vannituba seisab puutumatuna nagu klubipeldik peale praasnikut (sest kõik ju teavad et pensionärid ei pese end, neil koorub mustus koos nahaga maha).
ja suur osa korteritest on sellised
lollakat ebamäärast helebeeži värvi siseviimistlusega (sest hele muudab loomulikult su 27m2-se kolmetoalise optilise illusiooni abil suuremaks, nagu teada). kamoon, isegi jeff goldblum teab et beež ei ole värv - see on värvi puudumine (okei yes tean must now shut up smarty pants). vahel harva krooniks ukraina lipuvärvides tualettruum (ma ei oska, see pole isegi naljakas). samas sellise vinge viimistlusega korterid on ikka ehitusaastaga 2005 ja üles.
ma suht nagu tean kus ma oleks elama valmis ja kus mitte. peateema ikka et palju ma standardeid alla lasen et kompromissile minna. mingi kolmetoaline okeis seisukorras kristiine kandis poleks ju paha. pea-asi et soe, ilus, mugav, heas seisukorras, pesemisvõimalusega, madalate kommunaalkuludega, heas asukohas, normaalsete naabritega, pesumasinaga, kodukinosüsteemiga, rösteriga mis leivad peale valmimist ilusti põrandale viskab nagu välismaa filmis, ukraina lipuvärvides vannitoaga, aknalaudadega mille seal peal saab padjaga istuda ja raamatutest värvilisi pilte vaadata, köögi marmortasapinnaga, veinikeldriga, mullivanniga, saunaga, et ei oleks hele tapeet sest hele ei ole värv, eraldi tubadega, sellise elutoaga et kui seal baila käib siis saab rahumeeli oma tuppa magama minna ja teeselda et sind ei ole kodus või et sa tegelikult üldse ei elagi siin ja tulid ainult peole sööma, kaminaga, diskokuuliga ja selle maaja postriga kus mingi kena karmen peal on. ja sellest täitsa nagu piisaks.
aga nagu... alates kolm tuhat kolm tuba? see on minu jaoks küll uudis. ja sütiste tee ei ole enam kesklinn, martti.
